Team KiiskShooting

„Sisekümne seisund“ on väärt raamat, mis on mõeldud ennekõike laskuritele ja laskmistreeneritele, kuid on vägagi sobilik ka kõikide teiste spordialade esindajatele, sest psühholoogia põhimõtted on igal pool samad. Selle raamatu peaksid läbi lugema kōik, kes soovivad spordiga, aga eriti laskespordiga, süvitsi tegeleda. See on lausa iga hea laskuri öökapi raamat. Sellest raamatust võib leida vastuseid probleemidele ja küsimustele, mis tekivad treenimise käigus, aga siit leiab ka saladusi, kuidas olla just võistlustel edukas. Kui mina pidin omal ajal jõudma treeneriga selliste saladusteni keeruliselt katse-eksituse meetodil, siis siin raamatus on see kõik selgelt ja must-valgel kirjas. Võin oma kogemuse põhjal kinnitada, et ainult nii see just toimib. Selle raamatu lugemine juhatab iga sportlase õigele teele. Head lugemist kõigile!

Inna Rose
Kolmekordne maailmameister laskmises

Suuremahuline treening ja alaspetsiifiliste füüsiliste oskuste lihvimine täiuseni on see, mis käib tippspordiga kaasas. Küsimus on see, kas ja kuidas realiseeruks see suurepärase tulemusena võistlustel. Medaliheitluses hakkab rolli mängima suurepärase füüsilise võimekuse asemel vaimne tugevus oma potentsiaal ka pingeseisundis realiseerida. Samaväärselt füüsiliste oskustega on vaimsed oskused treenitavad. Käesolev raamat on suurepärane juhis nende oskuste treenimiseks.

  • Kuidas oma oskusi maksimaalselt ära kasutada?
  • Kuidas vältida võistlustel ülemõtlemist ja keskendumist soorituse ebaolulistele aspektidele?
  • Kuidas pingeseisundis rahulikuks jääda?
  • Kuidas seada endale eesmärke, mis toetab edu, arengut ja heade tulemuste stabiilsust?
  • Missuguse mõttelaadiga saab lahti võistluseelsest ärevus- ja hirmutundest?
  • Kuidas toime tulla sooritusega kaasnevate raskustega ja vältida pikki kehvade soorituste perioode?
  • Kuidas hoida alal hästi läinud võistlusi,  treeninguid ja oma unistusi, mis võimaldab meie enesekindlust maksimumini kasvatada?
  • Missuguseid mälestusi loovad endale tšempionid?
  • Kuidas kasutada üht võimsamat sportlase käsutuses olevat vaimset oskust, milleks on visualiseerimine?

Tegevsportlasena ma ei teadund, et kõikidele nendele küsimusetele on vastused. Veel enam, et need vastused on lihtsad, arusaadavad ja reaalselt rakendatavad. Olles  valusalt kogenud midagi, mida saab spordipsühholoogia võtmes nimetada „läbipõlenud noorsportlase psüühika“, on mul hea meel, et käesoleva raamatu abil saavad sportlased ja treenerid teadmisi, mis võimaldab andekatel sportlastel oma annet säilitada ja absoluutselt kõigil pühendunud sportlastel paremaks, miks mitte parimaks, saada.

Lisaks konkreetsetele oskustele annab raamatu autor teadmisi, mis võimaldab psüühika toimimist paremini mõista, mis omakorda aitab aru saada, miks konkreetsed vaimsed tegevused meie sooritust parandavad. Näiteks murtakse müüt, et eksisteerib selline asi nagu lihasmälu. Tegelikkuses seda ei ole olemas. Piisav harjutamine oma oskuste täiustamiseks on hea soorituse jaoks oluline ja vajalik, kuid mõtted on need, mis sooritust tegelikult juhivad, mitte lihasmälu. Lisaks on võimalik aru saada, kuidas funktsioneerib mälu ja kuidas meie mõtlemine loob tugevaid mälesustusi. Tänu sellele on meil lihtsam mõista, et negatiivsetele mõtetele, kehvadele sooritusele ja vigadele mõtlemisele ning muudele kahjulikke mälestusi loovatele aspektidele ei ole spordis kohta, sest eelmainitud kinnistunud mälestused hakkavad pingeseisundis tahtmatult esile kerkima ja sportlase enesekindlust ja soorituse edukust õõnestama. Muuhulgas saab selgeks, miks võistlustel närvis olek on hea ning saame oskusi närvis olekuga hakkama saada, vältimaks keskendumist närveerimisega kaasnevatele füüsilsitele sümptomitele. Me saame teada, kuidas on mõistlik reageerida tagasilöökidele ja vigadele ehk missugust rolli mängivad erinevatel ajahetkedel kogetud emotsioonid meie edasistes tegevustes. Ühtlasti saab teadmisi, miks tuleks suurelt unistada ja kuidas suurelt unistamine aitab spordile pühenduda ja toime tulla sellega kaasnevate ohverdustega.

See teos aitab mitte ainult sportlastel ja treeneritel vaid ükskõik mis eluala esindajal jõuda oma tegeliku potentsiaalini ja oma andekus realiseerida. Saades selgeks, et me ise valime oma mõttelaadi, loome oma mälestused  ja juhime oma tegevusi ning mõistes, et loobumine välistele, meie võimuses mitteolevatele faktoritele keskendumisest, on võimalik oma unistused ellu viia. See teekond ei ole kerge. Inimene saab selle, mille ta oma vankumatu pühendumisega välja teenib.

Marie Runnel
Euroopa MV pronksmedalist laskmises, lasketreener ja psühholoog

Laskuritega kaua aega töötanud kogenud psühholoogi R.Priori juhised, kõik ühede kaante vahel, on igale treenerile ja edasipüüdvale laskurile väga vajalik õppematerjal. Positiivse mõtlemisega kaasnev enesekindlus, usaldav mõttelaad võistlusel ning muud igati õiged soovitused võimaldavad laskuril maksimaalselt realiseerida tulemuseks oma füüsilised, psüühilised ja sooritustehnika alased oskused ja võimed. See ei ole aga imerohi. Kui ettevalmistuses on olulisi puudusi, siis head tulemust ikkagi ei tule. Tavatreeninguga ei jõua enam tipu lähedalegi. Treening relvaga on vaid laskuri ettevalmistuse üks osa. Edukas saab olla vaid süsteemne, eesmärgistatud ning sihipärane ettevalmistus teaduspõhisel alusel, sealhulgas füüsiline ja psühholoogiline ettevalmistus ning vaimse tugevuse arendamine, mida käesolev raamat ka aitab saavutada. Väga vajalik raamat!

Jüri Talu
Mitmekordne Eesti meister laskmises ja endine Eesti koondise peatreener

Alustasin laskmist 2008. aasta sügisel 10-aastase tüdrukuna, kes oli sama suur, kui püss ise ja kes päris täpselt aru ei saanud, mida trennis tegema peab või mida tähendab võistluspinge. Mul olid vaid kaks eesmärki: lasta kümme ja jõuda olümpiamängudele.

Olles tegelenud laskespordiga pikka aega, oman head ettekujutust sellest, millised on minu vead, kuidas käitun võistlusolukorras ning milline on minu keha reageering erinevatele situatsioonidele. Täpselt sõnastada pole ma neid kunagi suutnud ega osanud. “Sisekümne seisund: vaimne tugevus laskespords” pani aga kõik perspektiivi: tundsin ennast ära pea igas peatükis, suutsin paremini mõista, miks teatud protsessid laskmise ajal aset leiavad. Olles vaevelnud teadmatuses, miks ei vii perfektsionism sihile või kuidas saada hakkama närvis olekuga, avas raamat justkui uue akna laskespordi mõistmisele. Hakkasin neid takistusi, mis on mulle sportlaskarjääri jooksul ette tulnud, vaatama uuest küljest, mis omakorda andis juurde tohutult motivatsiooni enda kallal tööd teha.

Mis oli aga peamine, mida õppisin? Raamat viis mind paljuski tagasi 10-aastase Marjana tasemele, kes usaldas end lastes jäägitult, kes oli enesekindel, et tema ongi kuldmedali omanik ning kellel olid suured unistused, mille täitumisse siiralt uskus. Avastasin, et pean endas taas üles leidma selle usalduse, enesekindluse ja motivatsiooni, millega kord oma teekonda alustasin. Ootan raamatule järge.

Marjana Kristina Meronen
Noorte ja juunioride meister, Eesti laskmiskoondise liige

Viimati uuendatud

Close Menu